16.10.14
ma tulen igal õhtul koju
nagu välismaale
sest siin ümbruses räägitakse üht teist keelt
mida ma ju tegelikult ei mõista
aga mul pole sest midagi
me saame ikkagi hakkama
sest minu kõige suurem and on kingitus emalt
minu emakeel
on suur armastus
me saame hakkama
maailmu on palju
kuigi kõike ma ei mõista
15/10/14
24.9.14
14.9.14
11.9.14
10.9.14
16.8.14
Mõnikord
Mõnikord
läheb kogu maailm
kergesti meelest
kergesti meelest
meri on muidugi kõige parem
kõige minemapyhkija
või yksik lõõtspillimängija
soojaks laetud suveõhtul
vana puidust sadamakõrtsu esisel
sadade pääsukeste keskel
tasase mere loksumises
sadade pääsukeste keskel
tasase mere loksumises
heliseb sygaval luus ja veres
yrgse pärimuse selgroos
muudkui yles ja alla
yles ja alla
helgesti
helgesti
ja see teeb seest nii imelikult heaks
kui korraga kõike tundes ja kõike unustades
läheb kogu maailm
nii kergesti meelest
15/08/14
nii kergesti meelest
15/08/14
1.8.14
palavad päevad, soojad ööd
palavad päevad, soojad ööd
kaugel Lõunas
võrgu all magades
sellises suves
pole grammigi valu
kerge vesi
jahutab lämbuse
teeb aina pehmeks
aga ikka kuulan
kurba muusikat
järve ääres
kirglike ritsikate keskel
Krishna magusas lõhnas
tõstan tänulikult käed
sulgen silmad
hingan
neelatan
ilma Temata
oleks ainult kurbus
ei mingit rõõmu
sellisel suvel
uskumatul
ootamatul
kingitusena
kogu maailm
peegeldab
Lunastajat
nägu
lõhn
hääl
Tema
puudutus
kõikjal heliseb
leegitsev
Tema
juuli 2014
16.7.14
14.7.14
29.6.14
21.6.14
18.6.14
Kokkuvõtted
Ma lähen jättes täidetud tuhatoosid
Kilomeetreid päevi miljoneid totakusi
Liitreid verd kingituna või kaotatuna
Jätan sõbrad need kes poolikud
Ennast raadiolainetesse lühikestele ja pikkadele
Palju on minust jäänud õnnelikke ja
palju on solvunuid
Tõmbab öö mu paistes silmalauge
Ma ei mäleta sellest mitte kui midagi
Mu armastus on jäänud kahekümnendasse
sajandisse
Ja taas on öö – mürgitatud nool
Ma ei jäta sind mitte mitte iial
Lama minuga kuuldamatult mu kõrval
Ma lähen jättes ajendid vaidlusteks
Ma lähen jättes ajendid vaidlusteks
Oma naljaka koera oma lemmiklinna
Lõpuni suitsetamata plaanid gigabaidi
fotosid
Jätan maha unistuse äkki kellegil
läheb vaja
Kolm vihikutäit kahtlusi minu kõveras
käekirjas
Raha pangas ja palju enda sarnaseid
Tõmbab öö mu paistes silmalauge
Ma ei mäleta sellest mitte kui midagi
Mu armastus on jäänud kahekümnendasse
sajandisse
Ja taas on öö – mürgitatud nool
Ma ei jäta sind mitte mitte iial
Lama minuga kuuldamatult mu kõrval
7.6.14
Valge varajase suveöö hääled
Need valge varajase suveöö hääled
Udu
sadatsorti pehmel rohelusel
Rääkude kõrisev koor
Juba?
07/06/14
29.5.14
17.5.14
13.5.14
8.5.14
11.4.14
27.2.14
14.2.14
11.2.14
valekevad
mõned tunnid
loetud päevades
valekevad
ei tasu
liialt loota
valgus on kaugel
need õhtud
sirge selja ja avatud akendega
seni peab hoiduma
liigsest vaimustusest
tasaselt
oodata
oodata
oodata
visalt
vastu pidada
oodata
ainult need jalajäljed
soojal värskel lumel
yksikud sammud magala asfaldil
jaapani varjud
udu
õhk
esimene lumi
sajab jälle
11/02/14
3.2.14
jäävihm yle usujõe
jäävihm yle usujõe
pyhas suitsus
syydatud ärevus.
jumal on yks
hing lõpmatult
palavas armastuses
higistab nektarit.
02/02/14
19.1.14
15.1.14
11.1.14
uued asjad
uued lumehelbed ajavad nina sygelema
uued kirikukellad löövad hinge helisema
veel on asju, mis teevad kirglikult õnnelikuks
nyyd on ka valgus
täiesti uus
11/01/14
8.1.14
La Grande Belezzale mõeldes
Ma ehitan mõttes sildu
Nende mõõtmed on lihtsad
Ma ehitan neid tühjusest
Et minna sinna, kus oled
Maa sildadega ristates
Ei leidnudki ma sind
Avasin silmad, aga seal on järsak
Mu tee on lõppenud, olen kohal
(V. Gaft)
Nende mõõtmed on lihtsad
Ma ehitan neid tühjusest
Et minna sinna, kus oled
Maa sildadega ristates
Ei leidnudki ma sind
Avasin silmad, aga seal on järsak
Mu tee on lõppenud, olen kohal
(V. Gaft)
Subscribe to:
Posts (Atom)