kui nukker ja õudne võis olla
kunagi
nõukogude liidu läänetipus
kusagilt sisemaadelt pärit lokaatorijaama töötajatel
või piirivalvuritel või nende kaasadel
kes pidid elama keset rohelist metsa
ja kuulama pidevat kõikjaltkostvat
meremyhinat
ja siis vahel detsembris
keset muidu pilkavat pimedust
tuli natuke päike välja
madalalt ja teravalt
läks kuidagi väga hirmutavalt pyhalikuks
aga tuul oli ikka vali
nii lõikav
sellest kõigest ei saanud isegi värvilist pilti teha
et kaugetele sugulastele tõestust saata
sellest imelikust maa ja mere piirist
sellest imelikust saarest sotsialismidylli lõpus
kuhu nyyd tulevad suurte torudega inimesed
ja pildistavad pyhapäevalõunast merd nagu järjekorras
ning mõni teeb lihtsalt moblaga
yhe klõpsu
04/12/11