Igavikupyhapäevast sai igavikuesmaspäev
maa oli valge
aga toas tundus et ei tundugi kuidagi
pole suvi ega talv
põhi ega lõuna
palav ega kylm
päev ega öö ega hommik
hulk ajatust kuhjatud yhte kergesse hetke
mille kestmatus on selge
sest esimene valge lumi juba sulab
õigemini neeldub tuhmunud rohelisse
tuleb uus päev ja uus öö
uus talv ja uus kevad
aga praegu seisab
näitab korraks oma helget valgust
ja äratab lootuse Kuningas Kristuse tulemiseks.
21/11/11
No comments:
Post a Comment