TNFSOTC

Kuulasin öö läbi Terry Callieri plaati.

The New Folk Songs Of Terry Callier.

See on lindistatud yhel ainsal suvekuupäeval.

29. Juuli 1964 Chicagos.

See on info mõistusele,

sest syda läks otse

looklema laia avara jõena mööda suurt maailma

kus yhele muusikale on antud olla keskmeks.

Mõtlesin armastusest, mis inimesi kokku viib

ja samapalju valusasti lahutab.

Ja Jumalast

kelle käsi meie elusid juhib.

Kogu aeg

aina elusama elu poole.

Me ei tea ainult miks Tema õpetus vahel nii haiget teeb?

Siis saadab Ta taas yhe kevade või lumesaju või plaaditäie puhast ilu

ja täidab millegi puudumise millegi muuga

või kellegi puudumise kellegi teisega,

ning igatsuse kokkusaamisega.

Kuidas Ta saab olla nii tark?

Kuidas Ta teab, võib ja oskab?

Kuidas Ta jälle lähetab meid

yhelt armastuse teelt teisele

rändama ja avastama

kõiki neid tuntud ja tundmatuid maastike

mis on niisama suured kui väiksed

täis hapraid kahtlusi kui jõulisi vägede valitsemisi.

Sellel teel

Ta tõmbab meid kokku ja kisub laiali.

Ta laseb meil aina ja aina tunda 

oma suurejoonelise heldusega loodud elu 

sygavat mõistmatut vastuolulisust.

Aitäh

22/02/12