tunnen selle lõhna ka une pealt

väikse paki avamine täidab uimastavalt kõik meeled

lendan õhuna hetkega sinna

igaviku rohelisse

valgete mägede kaitsvasse varju

iman sõõmudega endasse päikese poole tõusva kiituse ande

langen mullale, valgun veena põõsaste juurteni

ujutan yle kõik kuivuse maa



ei malda oodata

veemullide taaskerkimist

keha on erutunud

sest see mida joon, pole tee

sest see mida kustutan, pole janu

see mida elan, on kyllus

kunstiteosega taaskohtudes

kylma Tallinna talveõhtul

14/12/12