Arvasin, et nägin viirastust
kui õhus vilksatas valgus
ja siis kadus
ja siis oli nagu jälle
natuke teises kohas
ja siis jälle uus
õrn tuluke.
Astusin lähemale
ja neid oli yhtäkki palju
lendlemas tiigiservas.
Olin ju unustanud,
et on suvi
ja jaanimardikatel on oma igipõline kiimlemisaeg
on vaja märku anda
heita oma signaaltuluke universumisse.
Hämaras pargis
signaliseerivad ka noored inimloomad
oma edevate mobiiltelefonidega
ajavad segadusse vaeste jaaniussikeste päid.
Korra sekkusin mängu minagi
vaatasin kella
19:17
ja õues on täiesti pime.
Just hea aeg koguneda teadagi kelle nimelisse parki
Rabindra Sarovarile
leida seal oma hämar intiimne tsoon
veel sadade paarikeste vahel
ja syydata edev mobiilituluke, võibolla väike sigaret
või lõke kalli kaaslase sydames.
Sest siin saab, siin võib, siin on pime, siin on
natukenegi ruumi,
siin põlevad sajad sõnajalaõied
ja siin me oleme noored, meis on kirge
ja meie sydames
on armutuli
9/4/10
No comments:
Post a Comment