Imelik päev oli.
Käisin haiglas
vaatamas käeluumurruga sõpra T
aga hämarast koridorist leidsin teisegi
katkise jalaluuga
ja samuti veel veidi lõikusdroogide pehmendava mõju all sõbra H
neid opereeris yks ja seesama arst
grusiin kelle nimi on nii keeruline, et teda kutsutakse lihtsalt John'iks.

Vahepeal viisin koju puhkama nukralt purjus sõbra S
tema jõulu rikkus ära sõber K teadaanne,
sest kurvaks teeb see kindlasti veel paljudegi meele.

Päris hiljem öises vanalinnas tuli välja, et minu veidi svipsis sõber M teab John'i väga hästi,
tema päris keerulist nimegi,
käis just Johni osakonna jõulupeolgi.
Sõber F oli lihtsalt väga tore ja ylemeelikult õnnelik
tegi mobiilidiskot
ja tantsis kylma vanalinna soojaks.
Aga õnneks ei kukkunud midagi katki
ja Ravi tänavale enam ei pidanud minema.

Magusast portveinist ja kylmast tuulisest vanalinnast väsinud sõbrad said ilusti koju
Gorecki 3. symfooniaga, mis nemad ehk unelegi suigatab.

Kui peale kuute enda maja ette jõudsin
oli maailm yhtäkki väga ilus ja vaikne
kogu talvekylm oli avaral väljal koos
sel varahommikul
mis on veel tegelikult väga sygav öö
see yks tavaline talveöö enne täiskuu pööriööd
kus võib juhtuda veel väga palju.
aga ma ei tea enam kus ja kellega.

mina rohkem ei jaksa
aga ma tean,
et kõik saab korda
ja miskipärast on kõigel põhjus
ning kuidagiviisi on kõigega seos.